Allpool on toodud teemade loetelu, mille osas saaksime oma kompetentse jagada. Täpsema koolituse sisu ja vormi saame kokku leppida lähtudes osalejate vajadustest ja konkreetsest koolituse eesmärgist.

# Mida iga avalik teenistuja peaks kodanikuühiskonnast teadma

Koolituse ülesanne on anda ülevaade erinevatest kolmanda sektoriga seonduvatest mõistetest,
nagu kodanikuühiskond ja selle roll; avalik, kolmas, äri- ja erasektor; mittetulundussektori (kolmanda sektori) definitsioonid, erinevad ühenduste tüübid; kolmanda sektori areng Eestis; Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon (EKAK); kodanikuaktiivsus; eurofondid; sotsiaalne ettevõtlus; kaasamine.

# Kaasamise parimad praktikad

Kaasamine ja osalemine on praktikad, mis kuuluvad hea valitsemise, poliitikate kujundamise ja õigusloome juurde. Kaasamine võimaldab teha paremaid otsuseid ja neid hõlpsamini rakendada. Hea kaasamise tulemuseks on lisaks kvaliteetsetele otsustele ka suurem hulk rahulolevaid sihtgruppe ning parem tagasiside headele valitsejatele.

Poolepäevane koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikele, kus käsitletakse järgmist:
  Kaasamise teoreetilised aspektid

  Kaasamise head tavad   Veebikonsultatsioonid ja kaasamise e-võimalused   Soovitused katusorganisatsioonidelt kaasamisprotsessi tulemuslikuks läbiviimiseks   Head kaasamisnäited avalikust sektorist
Vt kaasamise ja 2008. aastal peetud kaasamiskoolituste kohta lisaks www.ngo.ee/kaasamine.

# Avalike teenuste üleandmine

Käsitlemist leiavad järgmised teemad:
* Mis on avalike teenuste üleandmine ehk lepinguline delegeerimine?
* Millele tugineb avalike teenuste üleandmise idee?
* Kas avalike teenuste delegeerimine on universaalne imerohi kõikide avalike teenuste turgutamiseks?
* Millal lepinguline delegeerimine ebaõnnestub?
* Kas lepinguline delegeerimine eristub teistest kodanikeühenduste rahastamise vormidest?
* Millal eelistatakse avalike ülesannete delegeerimisel kodanikeühendusi?
* Millised võimalused avanevad kodanikeühendustele avalike teenuste lepingulisel osutamisel?
* Milliseid avalikke teenuseid võib riik delegeerida kodanikeühendustele?
* Millised on lepingulise delegeerimisega kaasnevad mõjud kodanikeühendustele?
* Millised seadusesätted kohalduvad avalike teenuste lepingulisel delegeerimisel?
* Millal kasutatakse tsiviilõiguslikku lepingut ja millal halduslepingut?
* Kas lepinguline delegeerimine on sama mis riigihange?
* Kas avalike teenuste delegeerimise protsess peab alati lõppema üleandmisega?
* Millise kestvusega on avalike teenuste üleandmise lepingud?
* Mis on avalike teenuste delegeerimise hea tava?
Uuri lisaks www.ngo.ee/teenused.